Põlisrahvad on tuhandeid aastaid elanud Põhja-Ameerika arktilistes ja subarktilistes piirkondades. Õppige, kuidas nad kohanesid oma väljakutseid pakkuva kodumaaga leidlike ja uuenduslike viiside abil Storyboard That!
Looge ämblikukaart, mis illustreerib keskkonda, kultuuri, ressursse ja muud Arktika piirkonna esimestele riikidele.
Süžeeskeem Tekst
ASUKOHT
KESKKOND
LOODUSVARAD
KOHALIKUD RAHVAD
Arktika ja Subarktika piirkond asuvad Põhja-Kanadas, Alaskal ja Gröönimaal. See ulatub Vaikse ookeani Beringi merest Atlandi ookeanis asuva Labradori mereni ja hõlmab Hudsoni lahte.
Maa varieerub arktilise ringi külmunud tundrast kuni boreaalse metsani, mis jääb igihaljaste puude ja õistaimedega lõunasse. Virmalisivõivirmalised, on näha taevas nendes piirkondades.
Kuigi Arktika külmunud tundras on vähe taimestikku, on seal palju loomi, sealhulgas hülged, orka, saarmas, jääkarud, karibu / põhjapõder, kaljukotkad, lumehaned, hundid, jänesed ja rebased.
KODUD
Arktika piirkonna põlisrahvaste hulka kuuluvad inuiidid, Aleut ja Yu'pik. Subarktika piirkonna põlisrahvaste hulka kuuluvadAthabascan(Dene),Cree,Ojibwa,Atikamekw,InnujaBeothuk .
TRADITSIOONID
ARKTIKA JA SUBARKTIA PIIRKOND
RIIDED JA Leiutised
Iglod olid ajutised varjupaigad, mis mahutasid pakitud lumest ja jääst kuni 20 inimest. Sisetemperatuur võib ulatuda 60 kraadini. Suvel ehitati Tipi loomanahkade abil.
Koerad tõmbasid kelke, kandsid pakke ja aitasid jahti pidada . Jahimehed tänavad enne ja pärast jahti “merejumalannat” ja muid vaime. Ükski loomaosa ei läinud kunagi raisku.
Riided nagu mantlid, mütsid ja muklukid olid karusnahast. Puidust, luust või elevandiluust nikerdatud lumeprillid kaitsesid silmi päikese / lume pimestamise eest. Transpordiks ja jahiks kasutati koerte kelke, kajakke ja umiake.