Storyboarding on suurepärane võimalus keskenduda kirjanduslike konfliktide tüüpidele. Paluge oma õpilastel valida iga kirjanduskonflikti kohta näide ja kujutada neid süžeeskeemi looja abil. Süžeeskeemis tuleks iga konflikti näide koos stseeni selgitusega visuaalselt esitada ja kuidas see konkreetse konflikti kategooriaga sobib.
Jutustaja püüab vastu panna surnud mehe südame kohutavale tiksumisele, mis teda kummitab.
Jutustaja peab politseile valetama ja mõrva varjama.
Jutustaja teeb kinnisideeks vanainimese silma, lõpuks ta tappis selle eest.
(Need juhised on täielikult kohandatavad. Pärast "Kopeeri tegevus" klõpsamist värskendage juhiseid ülesande vahekaardil Redigeerimine.)
Loo storyboard, mis näitab vähemalt kolme liiki kirjanduse konflikt "märgulamp Heart".
Alustuseks selgitage õpilasele erinevat tüüpi konflikte. Kõige põhilisem erinevus on sisemine vs väline konflikt. Nendes kategooriates on ka teisi tüüpe. Tooge õpilastele iga tüübi kohta mõned näited, et nad oleksid erinevate konfliktide tuvastamisega hästi kursis.
Mõelge tegelaste vaidluste põhjustele. Tuvastage nende sisemiste rahutuste põhjused või konfliktid väliste võimudega. Mõelge nende lootustele, hirmudele, põhimõtetele ja eesmärkidele. Paluge õpilastel valjusti mõelda ja loetleda need motiivid, kuna neid kasutatakse hiljem konfliktide tuvastamiseks.
Alustuseks paluge õpilastel määratleda narratiivis esinevad konkreetsed konfliktid. Tehke kindlaks, millised tegelased läbivad sisemist segadust ja milliste jõududega nad väljastpoolt võitlevad. Näiteks filmis Tell-Tale Heart on domineerivamad konfliktid tegelaskuju ja tegelane, iseloom vs mina ja iseloom vs ühiskond.
Mõelge sisemiste ja väliste konfliktide vahelistele seostele. Kas tegelaskuju sisemised konfliktid mõjutavad seda, kuidas nad väljastpoolt tulevate probleemidega toime tulevad? Kas väljastpoolt kaklemine muudab nende sisemised probleemid hullemaks? Otsige seoseid põhjuste ja tagajärgede vahel. Näiteks filmis Tell-Tale Heart oli konflikt, mis jutustajal endaga tekkis, kuidagi seotud tema konfliktiga ühiskonnaga ja tema meeleheitliku vajadusega, et inimesed usuksid tema mõistusesse.
Loo esmane motiveeriv tegur on jutustaja sisemine segadus. Tema lummus ja kinnisidee eaka mehe silma vastu ning veendumus, et see on "raisakotkas" muudab ta ärevamaks ja paranoilisemaks. Selle lõplikuks lahenduseks on vanamehe mõrv. Samuti heidab see valgust tegelase ja enese konfliktide tüübile, mis võivad inimeses hulluks ajada.
Loo peamine väline konflikt on jutustaja ja eaka mehe vahel. Vanamehe silm saab jutustaja fiksatsiooniks ning veendumus, et see on pahatahtlik ja hinnanguid andev, tekitab temas soovi vabaneda sellest ebamugavustunde allikast, mis viib lõpuks mõrvani. Teine väline konflikt selles loos on jutustaja vs ühiskond. Ühiskond usub, et jutustaja on hull, samas kui jutustaja soovib, et ühiskond usuks tema mõistusesse, mis omakorda ajab ta hullumeelseks.