Metise autorite poolt on kirjutatud palju lugusid, mis võivad õpilasi kaasahaaravalt teavitada metislaste elust, kultuurist ja traditsioonidest. Selle loo nimi on "Teie nime saladus". Autor David Bouchard kirjutas selle oma Kokumsile, oma vanaemadele. See räägib "loo nii paljudest Metistest, kelle vanaemade nimed olid varjatud, et me ei võiks teada oma põliselanikest."
Montāžas Teksta
Kinkiv puu Leah Dorion
VANAISA JUTU
ERILINE MANITOBA KAART
See on traditsioonilise Métise loo ümberjutustamine kinkimisest ja saamisest. Selles rõhutatakse 12 peamist Métise väärtust: tugevus, lahkus, julgus, sallivus, ausus, austus, armastus, jagamine, hoolimine, tasakaal, kannatlikkus ja oluline seos Looja ja Maaema-ga.
AUSUS JA AUSTUS
Kord oli puu: "vana, keerdunud Manitoba vaher". Minu vanaisa armastas seda puud ja nimetas seda "andvaks puuks". Sellel oli lohk, mis oli alati täidetud millegi erilisega M é tise inimeste jaoks!
HOOLDAMINE JA JAGAMINE
Andev puu oli mööda teed poolel teel M é vahel tis külad. Kui vanaisa pere sõitis hobuse ja universaal, nad lõpetavad poolt puu piknikule kohta BANNOCK, tee ja pemmican. Ühel päeval unustasid nad tee suhkru! Just siis õppis vanaisa andva puu võlu!
METISE TEE
Vanaisa isa ütles talle, et annetav puu oli eriline vahemälu, kus metislased said suhelda ja teistega jagada. See oli aususe ja austuse sümbol. Kui vanaisa nägi sisse, nägi ta suhkrut, teed, tubakat, kirju, jahu, isegi mokasine! Vanaisa ütles, et kunagi oli puul isegi kihlasõrmus!
Kui võtsite midagi puult, oli teie kohustus midagi tagasi panna. See oli "M é tise viis" olla teiste suhtes lahke, helde ja abivalmis. Vanaisa pere laenas puult suhkrut ja nad panid vastutasuks ilusad täppidega taskurätikud.
Vanaisa pani mind lubama, et räägin oma lastele annetuspuust ja annan tulevastele põlvedele edasi M é tise tõelise vaimu ning meie aususe, austuse, lahkuse ja helduse väärtused: "Metise tee".