Viinamarjad: geograafia, religioon, saavutused, poliitika, majandus ja seltsielu. See süžeeskeem selgitab iidse Hiina majandust ja töökohti.
स्टोरीबोर्ड पाठ
PÕLLUMAJANDUS JA INSENERID
VALUUTA VORM
Vana-Hiina majandus oli peamiselt agraarne, mis tähendas, et enamik inimesi tegi põllumajandust. Huang He ja Chang Jiangi jõgesid ümbritsev maa oli viljakas selliste kultuuride kasvatamiseks nagu nisu, hirss, riis, puuviljad, köögiviljad ja kariloomad.
Hiina lõi esimese keisri Shi Huangdi juhtimisel 210. aastal e.m.a standardiseeritud valuutavormi Ban Liangi münt. Esimene teadaolev paberraha leiutati aastatel 960-1279 e.m.a valitsenud Songi dünastia ajal.
Kaupmehed ja kauplejad
VANA HIINA MAJANDUS
EHITAJAD, KIRJUTAJAD JA KUNSTNIKUD
Vana-Hiinas peeti kaupmehi ja kaupmehi madalamateks klassideks, kuid nad olid ühiskonnale eluliselt tähtsad. Nad kauplesid kaupade, näiteks paberi ja siidiga, mis olid väärtuslikud kaubad, mida vahetati Siiditee ääres kuni Lõuna-Euroopani.
Käsitöölised ja käsitöölised töötasid keraamika, portselani, metallide nagu pronks ja hiljem rauaga käsitöölaevade, skulptuuride, kunsti ja relvade valmistamiseks. Nad tegid ka paberit ja siidi.