Tuumapomm on lõhkematerjal, mis kasutab tuumareaktsioone tuuma lõhustumise või tuumasünteesi abil. Need relvad võivad vabastada tohutul hulgal energiat, põhjustades laialdast hävitamist ja surma väikestes kogustes.
Tuumarelvad olid esmakordselt välja töötatud ja kasutatud II maailmasõja ajal. J. Robert Oppenheimer juhtis teaduslikku meeskonda, kes töötas välja esimesed tuumarelvad. Need relvad on äärmiselt hävitavad ja üks pomm suudab tappa miljoneid inimesi ja hävitada kõik linnad.
Relvad töötavad, vabastades aatomite tuumades hoitavat energiat; suhteliselt väikestes kogustes võib vabaneda suures koguses energiat. On olemas kahte tüüpi tuumariike: lõhustumine ja termotuumasüntees. Lõhustuvad pommid vabastavad energiat, kasutades lõhustumisreaktsioone, kus rasked tuumad jagatakse kergemateks tuumadeks, vabastades energiat. Termotuumasünteesi pommid (tuntud ka kui vesinikupommid või H-pommid) kasutavad nii lõhustumist kui ka fusioonreaktsioone. Fusioonreaktsioonide käivitamiseks kasutatakse lõhustamisreaktsioone. Termotuumasünteesi reaktsioon on see, kus kaks kerge tuuma kombineeritakse, moodustades raskema tuuma. Enamik kaasaegseid termotuumareid kasutavad reaktsiooni kahe vesiniku isotoopide vahel: deuteerium ja triitium. Enamik kaasaegseid relvi on termotuumas, kuna need on tõhusamad.
Seni on Ameerika Ühendriikides sõja ajal kasutatud kahte tuumariiet. Teise maailmasõja lõppu langes Jaapani Hiroshima ja Nagasaki linnades kaks pommi. Pommirünnakute tagajärjel suri 120 000 inimest, peamiselt tsiviilisikud. Hiroshima langenud pommil oli 15 000 tonni TNT-i plahvatuslik mõju, mille tagajärjel hukkus 70% linna hoonest. Kakskümmend protsenti inimest, kes asusid 500 meetri kaugusel löögist, surid tõsise põletuse või suure kiirgusdoosi tõttu kolme nädala jooksul. Need, kes rünnaku üle elasid, olid suurema tõenäosusega vähktõbe kui need, kes polnud linnades. Nende pommide kasutamine tõi kaasa Teise maailmasõja lõpu, kuid nende kasutamist on veel laiaulatuslikult arutatud.
Piirkondades, kus tuumarelvasid hoitakse, on neid enamasti hoiatavana. Arvatakse, et tuumarelvade olemasolu ja nende kasutamise oht on riigile rünnaku peatamiseks piisavad. Praegu on üheksa riiki, kelle arvates on tuumarelv, kusjuures Venemaal ja USA-l on enamus relvi. Paljud riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid, näiteks ÜRO, kutsuvad üles vähendama tuumarelvade arvu või isegi täielikku rahvusvahelist desarmeerimist.