Tuumaenergia on tuumareaktsioonide kasutamine energia vabastamiseks aatomituumadest. Seda kasutatakse soojuse tootmiseks, mida saab tuumaelektrijaamas kasutada elektri tootmiseks.
Tuumaenergiat kasutatakse praegu elektri tootmiseks paljudes riikides. Esimese reaktori lõid Fermi ja Szilard 1942. aastal. Sellest tööst sai siis Manhattani projekt. Manhattani projekt looks lõpuks esimese tuumarelv ja lõppes kümnete tuhandete inimeste surmaga, kui relvi kasutati kahes Jaapani linnas teise maailmasõja lõpus.
Kaasaegsed tuumaelektrijaamad kasutavad lõhustumisreaktsioone, kuid praegu on katseid luua tuumareaktor, mis kasutaks termotuumasünteesi reaktsioone. Lõhustumisreaktsioonid tekivad siis, kui suur aatomituum jaguneb kaheks kergemaks tuumaks. Need reaktsioonid vabastavad energiat, mida kasutatakse vee soojendamiseks. See vesi muutub kõrgsurveauruks ja kõrgsurveaur paneb generaatoritega ühendatud turbiinid pöörlema. Generaatorid genereerivad elektrivoolu, mille saab seejärel kaablisüsteemi kaudu hoonetesse suunata.
Tuumaenergia on üks enim kasutatavaid vähese CO2-heitega elektritootmise meetodeid. Maailmas on 31 riiki, kus on tuumaelektrijaamad, kusjuures viis riiki kasutavad tuumaenergiat peamise energiaallikana. Erinevalt söe- või gaasielektrijaamadest ei hõlma tuumaenergia põletamist – protsessi, mis eraldab atmosfääri süsinikdioksiidi. Tuumaenergia on ka väga usaldusväärne, kuna see ei sõltu ilmastikutingimustest, nagu päikese- ja tuuleenergia.
Tuumareaktoreid saab kasutada ka allveelaevade toiteks, võimaldades neil viibida vee all mitu kuud korraga. Tuumaenergiat katsetatakse vahendina pikkade inimmissioonide jaoks teistele planeetidele.
Kuigi seda kasutatakse laialdaselt kogu maailmas, on tuumaenergial mõningaid negatiivseid külgi ja paljud inimesed ei nõustu selle kasutamisega. Elektrijaamade jäätmed jäävad radioaktiivseks ja eluohtlikuks paljudeks tuhandeteks aastateks. Kuigi kaasaegsed tuumaelektrijaamad on väga ohutud, on tuumaenergiaga seotud katastroofe toimunud mitmeid. Kurikuulsaim oli Tšernobõli katastroof, milles hukkus otseselt 31 inimest ja hinnanguliselt 4000 inimest hukkus kiirgusega kokkupuute tagajärjel.